Changes

Jump to navigation Jump to search
no edit summary
Line 36: Line 36:     
अथातोऽपामार्गतण्डुलीयमध्यायं व्याख्यास्यामः||१||  
 
अथातोऽपामार्गतण्डुलीयमध्यायं व्याख्यास्यामः||१||  
 +
 
इति ह स्माह भगवानात्रेयः||२||  
 
इति ह स्माह भगवानात्रेयः||२||  
    
athātō'pāmārgataṇḍulīyamadhyāyaṁ vyākhyāsyāmaḥ||1||  
 
athātō'pāmārgataṇḍulīyamadhyāyaṁ vyākhyāsyāmaḥ||1||  
 +
 
iti ha smāha bhagavānātrēyaḥ||2||  
 
iti ha smāha bhagavānātrēyaḥ||2||  
    
athAto~apAmArgataNDulIyamadhyAyaM vyAkhyAsyAmaH||1||  
 
athAto~apAmArgataNDulIyamadhyAyaM vyAkhyAsyAmaH||1||  
 +
 
iti ha smAha bhagavAnAtreyaH||2||  
 
iti ha smAha bhagavAnAtreyaH||2||  
   Line 50: Line 53:  
अपामार्गस्य बीजानि पिप्पलीर्मरिचानि च|  
 
अपामार्गस्य बीजानि पिप्पलीर्मरिचानि च|  
 
विडङ्गान्यथ शिग्रूणि सर्षपांस्तुम्बुरूणि च||३||  
 
विडङ्गान्यथ शिग्रूणि सर्षपांस्तुम्बुरूणि च||३||  
 +
 
अजाजीं चाजगन्धां  च पीलून्येलां हरेणुकाम्|  
 
अजाजीं चाजगन्धां  च पीलून्येलां हरेणुकाम्|  
 
पृथ्वीकां सुरसां श्वेतां कुठेरकफणिज्झकौ||४||  
 
पृथ्वीकां सुरसां श्वेतां कुठेरकफणिज्झकौ||४||  
 +
 
शिरीषबीजं लशुनं हरिद्रे लवणद्वयम्|  
 
शिरीषबीजं लशुनं हरिद्रे लवणद्वयम्|  
 
ज्योतिष्मतीं नागरं च दद्याच्छीर्षविरेचने||५||  
 
ज्योतिष्मतीं नागरं च दद्याच्छीर्षविरेचने||५||  
 +
 
गौरवे शिरसः शूले पीनसेऽर्धावभेदके|  
 
गौरवे शिरसः शूले पीनसेऽर्धावभेदके|  
 
क्रिमिव्याधावपस्मारे घ्राणनाशे प्रमोहके||६||
 
क्रिमिव्याधावपस्मारे घ्राणनाशे प्रमोहके||६||
Line 59: Line 65:  
apāmārgasya bījāni pippalīrmaricāni ca|  
 
apāmārgasya bījāni pippalīrmaricāni ca|  
 
viḍaṅgānyatha śigrūṇi sarṣapāṁstumburūṇi ca||3||  
 
viḍaṅgānyatha śigrūṇi sarṣapāṁstumburūṇi ca||3||  
 +
 
ajājīṁ cājagandhāṁ  ca pīlūnyēlāṁ harēṇukām|  
 
ajājīṁ cājagandhāṁ  ca pīlūnyēlāṁ harēṇukām|  
 
pr̥thvīkāṁ surasāṁ śvētāṁ kuṭhērakaphaṇijjhakau||4||  
 
pr̥thvīkāṁ surasāṁ śvētāṁ kuṭhērakaphaṇijjhakau||4||  
 +
 
śirīṣabījaṁ laśunaṁ haridrē lavaṇadvayam|  
 
śirīṣabījaṁ laśunaṁ haridrē lavaṇadvayam|  
 
jyōtiṣmatīṁ nāgaraṁ ca dadyācchīrṣavirēcanē||5||  
 
jyōtiṣmatīṁ nāgaraṁ ca dadyācchīrṣavirēcanē||5||  
 +
 
gauravē śirasaḥ śūlē pīnasē'rdhāvabhēdakē|  
 
gauravē śirasaḥ śūlē pīnasē'rdhāvabhēdakē|  
 
krimivyādhāvapasmārē ghrāṇanāśē pramōhakē||6||  
 
krimivyādhāvapasmārē ghrāṇanāśē pramōhakē||6||  
Line 68: Line 77:  
apAmArgasya bIjAni pippalIrmaricAni ca|  
 
apAmArgasya bIjAni pippalIrmaricAni ca|  
 
viDa~ggAnyatha shigrUNi sarShapAMstumburUNi ca||3||  
 
viDa~ggAnyatha shigrUNi sarShapAMstumburUNi ca||3||  
 +
 
ajAjIM cAjagandhAM  ca pIlUnyelAM hareNukAm|  
 
ajAjIM cAjagandhAM  ca pIlUnyelAM hareNukAm|  
 
pRuthvIkAM surasAM shvetAM kuTherakaphaNijjhakau||4||  
 
pRuthvIkAM surasAM shvetAM kuTherakaphaNijjhakau||4||  
 +
 
shirIShabIjaM lashunaM haridre lavaNadvayam|  
 
shirIShabIjaM lashunaM haridre lavaNadvayam|  
 
jyotiShmatIM nAgaraM ca dadyAcchIrShavirecane||5||  
 
jyotiShmatIM nAgaraM ca dadyAcchIrShavirecane||5||  
 +
 
gaurave shirasaH shUle pInase~ardhAvabhedake|  
 
gaurave shirasaH shUle pInase~ardhAvabhedake|  
 
krimivyAdhAvapasmAre ghrANanAshe pramohake||6||  
 
krimivyAdhAvapasmAre ghrANanAshe pramohake||6||  
Line 114: Line 126:  
मदनं मधुकं निम्बं जीमूतं कृतवेधनम्|  
 
मदनं मधुकं निम्बं जीमूतं कृतवेधनम्|  
 
पिप्पलीकुटजेक्ष्वाकूण्येलां धामार्गवाणि च||७||  
 
पिप्पलीकुटजेक्ष्वाकूण्येलां धामार्गवाणि च||७||  
 +
 
उपस्थिते श्लेष्मपित्ते व्याधावामाशयाश्रये|  
 
उपस्थिते श्लेष्मपित्ते व्याधावामाशयाश्रये|  
 
वमनार्थं प्रयुञ्जीत भिषग्देहमदूषयन्||८||  
 
वमनार्थं प्रयुञ्जीत भिषग्देहमदूषयन्||८||  
    
madanaṁ madhukaṁ nimbaṁ jīmūtaṁ kr̥tavēdhanam|  
 
madanaṁ madhukaṁ nimbaṁ jīmūtaṁ kr̥tavēdhanam|  
pippalīkuṭajēkṣvākūṇyēlāṁ dhāmārgavāṇi ca||7||  
+
pippalīkuṭajēkṣvākūṇyēlāṁ dhāmārgavāṇi ca||7||
 +
 
 
upasthitē ślēṣmapittē vyādhāvāmāśayāśrayē|  
 
upasthitē ślēṣmapittē vyādhāvāmāśayāśrayē|  
 
vamanārthaṁ prayuñjīta bhiṣagdēhamadūṣayan||8||  
 
vamanārthaṁ prayuñjīta bhiṣagdēhamadūṣayan||8||  
Line 124: Line 138:  
madanaM madhukaM nimbaM jImUtaM kRutavedhanam|  
 
madanaM madhukaM nimbaM jImUtaM kRutavedhanam|  
 
pippalIkuTajekShvAkUNyelAM dhAmArgavANi ca||7||  
 
pippalIkuTajekShvAkUNyelAM dhAmArgavANi ca||7||  
 +
 
upasthite shleShmapitte vyAdhAvAmAshayAshraye|  
 
upasthite shleShmapitte vyAdhAvAmAshayAshraye|  
 
vamanArthaM prayu~jjIta bhiShagdehamadUShayan||8||  
 
vamanArthaM prayu~jjIta bhiShagdehamadUShayan||8||  
Line 149: Line 164:  
त्रिवृतां त्रिफलां दन्तीं नीलिनीं सप्तलां वचाम्|  
 
त्रिवृतां त्रिफलां दन्तीं नीलिनीं सप्तलां वचाम्|  
 
कम्पिल्लकं गवाक्षीं च क्षीरिणीमुदकीर्यकाम्||९||  
 
कम्पिल्लकं गवाक्षीं च क्षीरिणीमुदकीर्यकाम्||९||  
 +
 
पीलून्यारग्वधं द्राक्षां द्रवन्तीं निचुलानि च|  
 
पीलून्यारग्वधं द्राक्षां द्रवन्तीं निचुलानि च|  
 
पक्वाशयगते दोषे विरेकार्थं प्रयोजयेत्||१०||
 
पक्वाशयगते दोषे विरेकार्थं प्रयोजयेत्||१०||
Line 154: Line 170:  
trivr̥tāṁ triphalāṁ dantīṁ nīlinīṁ saptalāṁ vacām|  
 
trivr̥tāṁ triphalāṁ dantīṁ nīlinīṁ saptalāṁ vacām|  
 
kampillakaṁ gavākṣīṁ ca kṣīriṇīmudakīryakām||9||  
 
kampillakaṁ gavākṣīṁ ca kṣīriṇīmudakīryakām||9||  
 +
 
pīlūnyāragvadhaṁ drākṣāṁ dravantīṁ niculāni ca|  
 
pīlūnyāragvadhaṁ drākṣāṁ dravantīṁ niculāni ca|  
 
pakvāśayagatē dōṣē virēkārthaṁ prayōjayēt||10||  
 
pakvāśayagatē dōṣē virēkārthaṁ prayōjayēt||10||  
Line 159: Line 176:  
trivRutAM triphalAM dantIM nIlinIM saptalAM vacAm|  
 
trivRutAM triphalAM dantIM nIlinIM saptalAM vacAm|  
 
kampillakaM gavAkShIM ca kShIriNImudakIryakAm||9||  
 
kampillakaM gavAkShIM ca kShIriNImudakIryakAm||9||  
 +
 
pIlUnyAragvadhaM drAkShAM dravantIM niculAni ca|  
 
pIlUnyAragvadhaM drAkShAM dravantIM niculAni ca|  
 
pakvAshayagate doShe virekArthaM prayojayet||10||  
 
pakvAshayagate doShe virekArthaM prayojayet||10||  
Line 196: Line 214:  
पाटलां चाग्निमन्थं च बिल्वं श्योनाकमेव च|  
 
पाटलां चाग्निमन्थं च बिल्वं श्योनाकमेव च|  
 
काश्मर्यं शालपर्णीं च पृश्निपर्णीं निदिग्धिकाम्||११||  
 
काश्मर्यं शालपर्णीं च पृश्निपर्णीं निदिग्धिकाम्||११||  
 +
 
बलां श्वदंष्ट्रां बृहतीमेरण्डं सपुनर्नवम्|  
 
बलां श्वदंष्ट्रां बृहतीमेरण्डं सपुनर्नवम्|  
 
यवान् कुलत्थान् कोलानि गुडूचीं मदनानि च||१२||  
 
यवान् कुलत्थान् कोलानि गुडूचीं मदनानि च||१२||  
 +
 
पलाशं कत्तृणं चैव स्नेहांश्च लवणानि च|  
 
पलाशं कत्तृणं चैव स्नेहांश्च लवणानि च|  
 
उदावर्ते विबन्धेषु युञ्ज्यादास्थापनेषु च||१३||  
 
उदावर्ते विबन्धेषु युञ्ज्यादास्थापनेषु च||१३||  
 +
 
अत एवौषधगणात् सङ्कल्प्यमनुवासनम्|  
 
अत एवौषधगणात् सङ्कल्प्यमनुवासनम्|  
 
मारुतघ्नमिति प्रोक्तः सङ्ग्रहः पाञ्चकर्मिकः||१४||  
 
मारुतघ्नमिति प्रोक्तः सङ्ग्रहः पाञ्चकर्मिकः||१४||  
Line 205: Line 226:  
pāṭalāṁ  cāgnimanthaṁ ca bilvaṁ śyōnākamēva ca|  
 
pāṭalāṁ  cāgnimanthaṁ ca bilvaṁ śyōnākamēva ca|  
 
kāśmaryaṁ śālaparṇīṁ ca pr̥śniparṇīṁ nidigdhikām||11||  
 
kāśmaryaṁ śālaparṇīṁ ca pr̥śniparṇīṁ nidigdhikām||11||  
 +
 
balāṁ śvadaṁṣṭrāṁ br̥hatīmēraṇḍaṁ sapunarnavam|  
 
balāṁ śvadaṁṣṭrāṁ br̥hatīmēraṇḍaṁ sapunarnavam|  
 
yavān kulatthān kōlāni guḍūcīṁ madanāni ca||12||  
 
yavān kulatthān kōlāni guḍūcīṁ madanāni ca||12||  
 +
 
palāśaṁ kattr̥ṇaṁ caiva snēhāṁśca lavaṇāni ca|  
 
palāśaṁ kattr̥ṇaṁ caiva snēhāṁśca lavaṇāni ca|  
 
udāvartē vibandhēṣu yuñjyādāsthāpanēṣu ca||13||  
 
udāvartē vibandhēṣu yuñjyādāsthāpanēṣu ca||13||  
 +
 
ata ēvauṣadhagaṇāt saṅkalpyamanuvāsanam|  
 
ata ēvauṣadhagaṇāt saṅkalpyamanuvāsanam|  
 
mārutaghnamiti prōktaḥ saṅgrahaḥ pāñcakarmikaḥ||14||  
 
mārutaghnamiti prōktaḥ saṅgrahaḥ pāñcakarmikaḥ||14||  
Line 214: Line 238:  
pATalAM [1] cAgnimanthaM ca bilvaM shyonAkameva ca|  
 
pATalAM [1] cAgnimanthaM ca bilvaM shyonAkameva ca|  
 
kAshmaryaM shAlaparNIM ca pRushniparNIM nidigdhikAm||11||  
 
kAshmaryaM shAlaparNIM ca pRushniparNIM nidigdhikAm||11||  
 +
 
balAM shvadaMShTrAM bRuhatImeraNDaM sapunarnavam|  
 
balAM shvadaMShTrAM bRuhatImeraNDaM sapunarnavam|  
 
yavAn kulatthAn kolAni guDUcIM madanAni ca||12||  
 
yavAn kulatthAn kolAni guDUcIM madanAni ca||12||  
 +
 
palAshaM kattRuNaM caiva snehAMshca lavaNAni ca|  
 
palAshaM kattRuNaM caiva snehAMshca lavaNAni ca|  
 
udAvarte vibandheShu yu~jjyAdAsthApaneShu ca||13||  
 
udAvarte vibandheShu yu~jjyAdAsthApaneShu ca||13||  
 +
 
ata evauShadhagaNAt sa~gkalpyamanuvAsanam|  
 
ata evauShadhagaNAt sa~gkalpyamanuvAsanam|  
 
mArutaghnamiti proktaH sa~ggrahaH pA~jcakarmikaH||14||  
 
mArutaghnamiti proktaH sa~ggrahaH pA~jcakarmikaH||14||  
Line 254: Line 281:  
Cymbopogon citrates
 
Cymbopogon citrates
   −
==== Pre-requisites of ''panchakarma'' procedure ====  
+
==== Pre-requisites of ''Panchakarma'' Procedure ====  
    
‎तान्युपस्थितदोषाणां स्नेहस्वेदोपपादनैः|  
 
‎तान्युपस्थितदोषाणां स्नेहस्वेदोपपादनैः|  
Line 453: Line 480:  
# Gruel for Respiratory diseases: Gruel prepared with ''Dashamoola'' (ten root drugs) is beneficial in ''hikka'' (hiccough), ''shwasa'' (dyspnea), ''kasa'' (cough) and is considered as ''kaphahara'' (reduces kapha) [27]
 
# Gruel for Respiratory diseases: Gruel prepared with ''Dashamoola'' (ten root drugs) is beneficial in ''hikka'' (hiccough), ''shwasa'' (dyspnea), ''kasa'' (cough) and is considered as ''kaphahara'' (reduces kapha) [27]
 
# Gruel for alleviating pain in colon:  The one prepared using ghee, oil and ''madira'' (alcoholic beverage) alleviates pain in the colon [27]
 
# Gruel for alleviating pain in colon:  The one prepared using ghee, oil and ''madira'' (alcoholic beverage) alleviates pain in the colon [27]
# Gruel for constipation: For the easy evacuation of stool one can use gruel prepared out of vegetables, meat, Tila (Sesamum indicum) and Masha (Phaseolus mungo Linn.) [28]
+
# Gruel for constipation: For the easy evacuation of stool one can use gruel prepared out of vegetables, meat, ''tila'' (Sesamum indicum) and ''masha'' (Phaseolus mungo Linn.) [28]
# Gruel for diarrhoea: Gruel prepared using Jambu (Syzygium cumini Skeels), seeds of Amra (Mangifera indica Linn.), Amla Dadhitha (Limonia acidissima Linn.) and Bilwa (Aegle marmelos Corr.)  is grahi (promoting absorption of liquid). [28]  
+
# Gruel for diarrhoea: Gruel prepared using ''jambu'' (Syzygium cumini Skeels), seeds of ''amra'' (Mangifera indica Linn.), ''Amla Dadhitha'' (Limonia acidissima Linn.) and ''bilwa'' (Aegle marmelos Corr.)  is ''grahi'' (promoting absorption of liquid). [28]  
# Gruel for cathartic action: For the bhedana karma (cathartic) gruel prepared using kshara (alkali), Chitraka (Plumbago zeylanica Linn.), Hingu (Ferula narthex Boiss ) and Amlavetasa (Garcinia pedunculata Roxb.) is beneficial.[29]  
+
# Gruel for cathartic action: For the ''bhedana karma'' (cathartic) gruel prepared using ''kshara'' (alkali), ''chitraka'' (Plumbago zeylanica Linn.), ''hingu'' (Ferula narthex Boiss ) and ''amlavetasa'' (Garcinia pedunculata Roxb.) is beneficial.[29]  
# Gruel for flatulence: Gruel prepared out of Abhaya (Terminalia chebula Retz.), Pippalimoola (Piper longum Linn.) and Vishwa (Zingiber officinale Rosc.) is vatanulomana (eliminates flatus).[29]
+
# Gruel for flatulence: Gruel prepared out of ''Abhaya'' (Terminalia chebula Retz.), ''Pippalimoola'' (Piper longum Linn.) and ''Vishwa'' (Zingiber officinale Rosc.) is ''vatanulomana'' (eliminates flatus).[29]
# Gruel for adverse effects due to improper administration of ghee: Gruel prepared with buttermilk eradicates untoward effects caused by ghritavyaapad (improper administration of  ghee).[30]
+
# Gruel for adverse effects due to improper administration of ghee: Gruel prepared with buttermilk eradicates untoward effects caused by ''ghritavyapada'' (improper administration of  ghee).[30]
# Gruel for adverse effects due to improper administration of oil: Intake of gruel with buttermilk and pinyaka (oil cake) alleviates untoward effects caused by the improper administration of oil.[30]  
+
# Gruel for adverse effects due to improper administration of oil: Intake of gruel with buttermilk and ''pinyaka'' (oil cake) alleviates untoward effects caused by the improper administration of oil.[30]  
# Gruel for pyrexia of irregular pattern: Gruel prepared using cow meat and sour Dadima (Punica granatum) is beneficial in vishamajwara (Type of fever).[31]  
+
# Gruel for pyrexia of irregular pattern: Gruel prepared using cow meat and sour ''Dadima'' (Punica granatum) is beneficial in ''vishamajwara'' (Type of fever).[31]  
# Gruel for diseases of throat: Gruel prepared with Yava (Hordeum vulgare),ghee, oil,  Pippali (Piper longum Linn.) and Amalaki(Phyllanthus emblica Linn.)) is useful for throat.[31]  
+
# Gruel for diseases of throat: Gruel prepared with ''Yava'' (Hordeum vulgare),ghee, oil,  Pippali (Piper longum Linn.) and Amalaki(Phyllanthus emblica Linn.)) is useful for throat.[31]  
 
# Gruel for disorders of male genital tract: Gruel prepared using Tamrachuda (chicken meat) is said to be beneficial in seminal disorde[32]   
 
# Gruel for disorders of male genital tract: Gruel prepared using Tamrachuda (chicken meat) is said to be beneficial in seminal disorde[32]   
 
# Aphrodisiac Gruel: Gruel prepared using Masha (Phaseolus mungo Linn.) along with ghee and milk is aphrodisiac. [32]  
 
# Aphrodisiac Gruel: Gruel prepared using Masha (Phaseolus mungo Linn.) along with ghee and milk is aphrodisiac. [32]  

Navigation menu