Changes

Jump to navigation Jump to search
1,520 bytes added ,  11:44, 16 December 2019
no edit summary
Line 1: Line 1:  +
{{#seo:
 +
|title=Ashtodariya Adhyaya
 +
|titlemode=append
 +
|keywords=kapha, nija, pitta, sannipattika, vikara, vata, numerical classification, diseases
 +
|description=Sutra Sthana Chapter 19. Numerical Classification of Diseases
 +
}}
 +
 
<big>'''Sutra Sthana Chapter 19. Numerical Classification of Diseases '''</big>
 
<big>'''Sutra Sthana Chapter 19. Numerical Classification of Diseases '''</big>
   Line 39: Line 46:     
===Sanskrit text, Transliteration and English Translation===
 
===Sanskrit text, Transliteration and English Translation===
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
अथातोऽष्टोदरीयमध्यायं व्याख्यास्यामः||१||  
 
अथातोऽष्टोदरीयमध्यायं व्याख्यास्यामः||१||  
    
इति ह स्माह भगवानात्रेयः||२||  
 
इति ह स्माह भगवानात्रेयः||२||  
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
athātō'ṣṭōdarīyamadhyāyaṁ vyākhyāsyāmaḥ||1||  
 
athātō'ṣṭōdarīyamadhyāyaṁ vyākhyāsyāmaḥ||1||  
Line 51: Line 60:     
iti ha smAha bhagavAnAtreyaH||2||  
 
iti ha smAha bhagavAnAtreyaH||2||  
 +
</div></div>
    
We shall now expound the chapter on “Eight abdominal diseases. Thus said Lord Atreya [1-2]
 
We shall now expound the chapter on “Eight abdominal diseases. Thus said Lord Atreya [1-2]
Line 72: Line 82:     
===== Diseases of Eight Types =====
 
===== Diseases of Eight Types =====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
एतानि यथोद्देशमभिनिर्देक्ष्यामः
 
एतानि यथोद्देशमभिनिर्देक्ष्यामः
Line 77: Line 88:  
अष्टावुदराणीति वातपित्तकफसन्निपातप्लीहबद्धच्छिद्रदकोदराणि, अष्टौ मूत्राघाता इतिवातपित्तकफसन्निपाताश्मरीशर्कराशुक्रशोणितजाः,  
 
अष्टावुदराणीति वातपित्तकफसन्निपातप्लीहबद्धच्छिद्रदकोदराणि, अष्टौ मूत्राघाता इतिवातपित्तकफसन्निपाताश्मरीशर्कराशुक्रशोणितजाः,  
 
अष्टौ क्षीरदोषा इति वैवर्ण्यं वैगन्ध्यं वैरस्यं पैच्छिल्यं फेनसङ्घातो रौक्ष्यंगौरवमतिस्नेहश्च, अष्टौ रेतोदोषा इति तनु शुष्कं फेनिलमश्वेतं पूत्यतिपिच्छलमन्यधातूपहितमवसादि च (१);  
 
अष्टौ क्षीरदोषा इति वैवर्ण्यं वैगन्ध्यं वैरस्यं पैच्छिल्यं फेनसङ्घातो रौक्ष्यंगौरवमतिस्नेहश्च, अष्टौ रेतोदोषा इति तनु शुष्कं फेनिलमश्वेतं पूत्यतिपिच्छलमन्यधातूपहितमवसादि च (१);  
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
ētāni yathōddēśamabhinirdēkṣyāmaḥ
 
ētāni yathōddēśamabhinirdēkṣyāmaḥ
Line 86: Line 98:  
aShTAvudarANIti vAtapittakaphasannipAtaplIhabaddhacchidradakodarANi, aShTau mUtrAghAtA iti  
 
aShTAvudarANIti vAtapittakaphasannipAtaplIhabaddhacchidradakodarANi, aShTau mUtrAghAtA iti  
 
vAtapittakaphasannipAtAshmarIsharkarAshukrashoNitajAH,aShTau kShIradoShA iti vaivarNyaM vaigandhyaM vairasyaM paicchilyaM phenasa~gghAto raukShyaM gauravamatisnehashca, aShTau retodoShA iti tanu shuShkaMphenilamashvetaM pUtyatipicchalamanyadhAtUpahitamavasAdi ca (1);  
 
vAtapittakaphasannipAtAshmarIsharkarAshukrashoNitajAH,aShTau kShIradoShA iti vaivarNyaM vaigandhyaM vairasyaM paicchilyaM phenasa~gghAto raukShyaM gauravamatisnehashca, aShTau retodoShA iti tanu shuShkaMphenilamashvetaM pUtyatipicchalamanyadhAtUpahitamavasAdi ca (1);  
   
+
  </div></div>
 +
 
 
These diseases will be described in detail in the same order as enumerated earlier.  
 
These diseases will be described in detail in the same order as enumerated earlier.  
 
<div style="text-align:justify;">
 
<div style="text-align:justify;">
Line 96: Line 109:     
===== Diseases of Seven Types =====
 
===== Diseases of Seven Types =====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
सप्त कुष्ठानीति कपालोदुम्बरमण्डलर्ष्यजिह्वपुण्डरीकसिध्मकाकणानि, सप्त पिडका इति शराविका कच्छपिका जालिनीसर्षप्यलजी विनता विद्रधी च, सप्त विसर्पा इति वातपित्तकफाग्निकर्दमकग्रन्थिसन्निपाताख्याः (२);  
 
सप्त कुष्ठानीति कपालोदुम्बरमण्डलर्ष्यजिह्वपुण्डरीकसिध्मकाकणानि, सप्त पिडका इति शराविका कच्छपिका जालिनीसर्षप्यलजी विनता विद्रधी च, सप्त विसर्पा इति वातपित्तकफाग्निकर्दमकग्रन्थिसन्निपाताख्याः (२);  
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
sapta kuṣṭhānīti kapālōdumbaramaṇḍalarṣyajihvapuṇḍarīkasidhmakākaṇāni, sapta piḍakā iti śarāvikākacchapikā jālinī sarṣapyalajī vinatā vidradhī ca, sapta visarpā itivātapittakaphāgnikardamakagranthisannipātākhyāḥ (2);  
 
sapta kuṣṭhānīti kapālōdumbaramaṇḍalarṣyajihvapuṇḍarīkasidhmakākaṇāni, sapta piḍakā iti śarāvikākacchapikā jālinī sarṣapyalajī vinatā vidradhī ca, sapta visarpā itivātapittakaphāgnikardamakagranthisannipātākhyāḥ (2);  
    
sapta kuShThAnIti kapAlodumbaramaNDalarShyajihvapuNDarIkasidhmakAkaNAni, sapta piDakA iti sharAvikA kacchapikA jAlinI sarShapyalajI vinatA vidradhI ca,sapta visarpA iti vAtapittakaphAgnikardamakagranthisannipAtAkhyAH (2);  
 
sapta kuShThAnIti kapAlodumbaramaNDalarShyajihvapuNDarIkasidhmakAkaNAni, sapta piDakA iti sharAvikA kacchapikA jAlinI sarShapyalajI vinatA vidradhI ca,sapta visarpA iti vAtapittakaphAgnikardamakagranthisannipAtAkhyAH (2);  
 +
</div></div>
 +
 
<div style="text-align:justify;">
 
<div style="text-align:justify;">
 
*Seven varieties of ''kushtha'' (obstinate skin diseases) are ''kapala, udumbara, mandala, rishyajihwa, pundarika, sidhma'' and ''kakanaka''.
 
*Seven varieties of ''kushtha'' (obstinate skin diseases) are ''kapala, udumbara, mandala, rishyajihwa, pundarika, sidhma'' and ''kakanaka''.
Line 108: Line 125:  
</div>
 
</div>
 
===== Diseases of Six Types =====
 
===== Diseases of Six Types =====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
षडतीसारा इति वातपित्तकफसन्निपातभयशोकजाः, षडुदावर्ता इति वातमूत्रपुरीषशुक्रच्छर्दिक्षवथुजाः (३);  
 
षडतीसारा इति वातपित्तकफसन्निपातभयशोकजाः, षडुदावर्ता इति वातमूत्रपुरीषशुक्रच्छर्दिक्षवथुजाः (३);  
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
ṣaḍatīsārā iti vātapittakaphasannipātabhayaśōkajāḥ, ṣaḍudāvartā itivātamūtrapurīṣaśukracchardikṣavathujāḥ (3);  
 
ṣaḍatīsārā iti vātapittakaphasannipātabhayaśōkajāḥ, ṣaḍudāvartā itivātamūtrapurīṣaśukracchardikṣavathujāḥ (3);  
    
ShaDatIsArA iti vAtapittakaphasannipAtabhayashokajAH, ShaDudAvartA iti vAtamUtrapurIShashukracchardikShavathujAH (3);  
 
ShaDatIsArA iti vAtapittakaphasannipAtabhayashokajAH, ShaDudAvartA iti vAtamUtrapurIShashukracchardikShavathujAH (3);  
 +
</div></div>
 +
 
<div style="text-align:justify;">
 
<div style="text-align:justify;">
 
*Six types of ''Atisara'' (diarrhoeal disorders) are ''vatika, paittika, kaphaja, sannipatika, bhayaja'' (caused by fear) and ''shokaja'' (caused by grief.)
 
*Six types of ''Atisara'' (diarrhoeal disorders) are ''vatika, paittika, kaphaja, sannipatika, bhayaja'' (caused by fear) and ''shokaja'' (caused by grief.)
Line 119: Line 140:  
</div>
 
</div>
 
===== Diseases of Five Types =====
 
===== Diseases of Five Types =====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
पञ्च गुल्मा इति वातपित्तकफसन्निपातशोणितजाः, पञ्च प्लीहदोषा इति गुल्मैर्व्याख्याताः, पञ्च कासा इतिवातपित्तकफक्षतक्षयजाः, पञ्च श्वासा इति महोर्ध्वच्छिन्नतमकक्षुद्राः, पञ्च हिक्का इति महती गम्भीरा व्यपेता क्षुद्राऽन्नजाच, पञ्च तृष्णा इति वातपित्तामक्षयोपसर्गात्मिकाः, पञ्च छर्दय इति द्विष्टार्थसंयोगजा वातपित्तकफसन्निपातोद्रेकोत्थाश्च , पञ्च भक्तस्यानशनस्थानानीति वातपित्तकफसन्निपातद्वेषाः, पञ्च शिरोरोगा इति पूर्वोद्देशमभिसमस्यवातपित्तकफसन्निपातक्रिमिजाः, पञ्च हृद्रोगा इति शिरोरोगैर्व्याख्याताः, पञ्च पाण्डुरोगा इतिवातपित्तकफसन्निपातमृद्भक्षणजाः, पञ्चोन्मादा इति वातपित्तकफसन्निपातागन्तुनिमित्ताः (४)
 
पञ्च गुल्मा इति वातपित्तकफसन्निपातशोणितजाः, पञ्च प्लीहदोषा इति गुल्मैर्व्याख्याताः, पञ्च कासा इतिवातपित्तकफक्षतक्षयजाः, पञ्च श्वासा इति महोर्ध्वच्छिन्नतमकक्षुद्राः, पञ्च हिक्का इति महती गम्भीरा व्यपेता क्षुद्राऽन्नजाच, पञ्च तृष्णा इति वातपित्तामक्षयोपसर्गात्मिकाः, पञ्च छर्दय इति द्विष्टार्थसंयोगजा वातपित्तकफसन्निपातोद्रेकोत्थाश्च , पञ्च भक्तस्यानशनस्थानानीति वातपित्तकफसन्निपातद्वेषाः, पञ्च शिरोरोगा इति पूर्वोद्देशमभिसमस्यवातपित्तकफसन्निपातक्रिमिजाः, पञ्च हृद्रोगा इति शिरोरोगैर्व्याख्याताः, पञ्च पाण्डुरोगा इतिवातपित्तकफसन्निपातमृद्भक्षणजाः, पञ्चोन्मादा इति वातपित्तकफसन्निपातागन्तुनिमित्ताः (४)
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
pañca gulmā iti vātapittakaphasannipātaśōṇitajāḥ, pañca plīhadōṣā iti gulmairvyākhyātāḥ, pañca kāsā itivātapittakaphakṣatakṣayajāḥ, pañca śvāsā iti mahōrdhvacchinnatamakakṣudrāḥ, pañca hikkā iti mahatīgambhīrā vyapētā kṣudrā'nnajā ca, pañca tr̥ṣṇā iti vātapittāmakṣayōpasargātmikāḥ, pañca chardaya itidviṣṭārthasaṁyōgajā vātapittakaphasannipātōdrēkōtthāśca , pañca bhaktasyānaśanasthānānītivātapittakaphasannipātadvēṣāḥ, pañca śirōrōgā iti pūrvōddēśamabhisamasyavātapittakaphasannipātakrimijāḥ, pañca hr̥drōgā iti śirōrōgairvyākhyātāḥ, pañca pāṇḍurōgā itivātapittakaphasannipātamr̥dbhakṣaṇajāḥ, pañcōnmādā iti vātapittakaphasannipātāgantunimittāḥ (4)
 
pañca gulmā iti vātapittakaphasannipātaśōṇitajāḥ, pañca plīhadōṣā iti gulmairvyākhyātāḥ, pañca kāsā itivātapittakaphakṣatakṣayajāḥ, pañca śvāsā iti mahōrdhvacchinnatamakakṣudrāḥ, pañca hikkā iti mahatīgambhīrā vyapētā kṣudrā'nnajā ca, pañca tr̥ṣṇā iti vātapittāmakṣayōpasargātmikāḥ, pañca chardaya itidviṣṭārthasaṁyōgajā vātapittakaphasannipātōdrēkōtthāśca , pañca bhaktasyānaśanasthānānītivātapittakaphasannipātadvēṣāḥ, pañca śirōrōgā iti pūrvōddēśamabhisamasyavātapittakaphasannipātakrimijāḥ, pañca hr̥drōgā iti śirōrōgairvyākhyātāḥ, pañca pāṇḍurōgā itivātapittakaphasannipātamr̥dbhakṣaṇajāḥ, pañcōnmādā iti vātapittakaphasannipātāgantunimittāḥ (4)
    
pa~jca gulmA iti vAtapittakaphasannipAtashoNitajAH, pa~jca plIhadoShA iti gulmairvyAkhyAtAH, pa~jca kAsA iti vAtapittakaphakShatakShayajAH, pa~jca shvAsA itimahordhvacchinnatamakakShudrAH, pa~jca hikkA iti mahatI gambhIrA vyapetA kShudrA~annajA ca, pa~jca tRuShNA iti vAtapittAmakShayopasargAtmikAH, pa~jcachardaya iti dviShTArthasaMyogajA vAtapittakaphasannipAtodrekotthAshca [1] , pa~jca bhaktasyAnashanasthAnAnIti vAtapittakaphasannipAtadveShAH, pa~jcashirorogA iti pUrvoddeshamabhisamasya vAtapittakaphasannipAtakrimijAH, pa~jca hRudrogA iti shirorogairvyAkhyAtAH, pa~jca pANDurogA itivAtapittakaphasannipAtamRudbhakShaNajAH, pa~jconmAdA iti vAtapittakaphasannipAtAgantunimittAH (4)
 
pa~jca gulmA iti vAtapittakaphasannipAtashoNitajAH, pa~jca plIhadoShA iti gulmairvyAkhyAtAH, pa~jca kAsA iti vAtapittakaphakShatakShayajAH, pa~jca shvAsA itimahordhvacchinnatamakakShudrAH, pa~jca hikkA iti mahatI gambhIrA vyapetA kShudrA~annajA ca, pa~jca tRuShNA iti vAtapittAmakShayopasargAtmikAH, pa~jcachardaya iti dviShTArthasaMyogajA vAtapittakaphasannipAtodrekotthAshca [1] , pa~jca bhaktasyAnashanasthAnAnIti vAtapittakaphasannipAtadveShAH, pa~jcashirorogA iti pUrvoddeshamabhisamasya vAtapittakaphasannipAtakrimijAH, pa~jca hRudrogA iti shirorogairvyAkhyAtAH, pa~jca pANDurogA itivAtapittakaphasannipAtamRudbhakShaNajAH, pa~jconmAdA iti vAtapittakaphasannipAtAgantunimittAH (4)
 +
</div></div>
 +
 
<div style="text-align:justify;">
 
<div style="text-align:justify;">
 
*Five types of ''gulmas'' (abdominal lump/tumour) are ''vataja, pittaja, kaphaja, sannipataja'' and ''raktaja''.  
 
*Five types of ''gulmas'' (abdominal lump/tumour) are ''vataja, pittaja, kaphaja, sannipataja'' and ''raktaja''.  
Line 140: Line 165:  
</div>
 
</div>
 
===== Diseases of Four Types =====
 
===== Diseases of Four Types =====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
चत्वारोऽपस्मारा इति वातपित्तकफसन्निपातनिमित्ताः, चत्वारोऽक्षिरोगाश्चत्वारः कर्णरोगाश्चत्वारः प्रतिश्यायाश्चत्वारोमुखरोगाश्चत्वारो ग्रहणीदोषाश्चत्वारो मदाश्चत्वारो मूर्च्छाया इत्यपस्मारैर्व्याख्याताः, चत्वारः शोषा इतिसाहससन्धारणक्षयविषमाशनजाः, चत्वारि क्लैब्यानीति बीजोपघाताद्ध्वजभङ्गाज्जरायाः शुक्रक्षयाच्च (५)
 
चत्वारोऽपस्मारा इति वातपित्तकफसन्निपातनिमित्ताः, चत्वारोऽक्षिरोगाश्चत्वारः कर्णरोगाश्चत्वारः प्रतिश्यायाश्चत्वारोमुखरोगाश्चत्वारो ग्रहणीदोषाश्चत्वारो मदाश्चत्वारो मूर्च्छाया इत्यपस्मारैर्व्याख्याताः, चत्वारः शोषा इतिसाहससन्धारणक्षयविषमाशनजाः, चत्वारि क्लैब्यानीति बीजोपघाताद्ध्वजभङ्गाज्जरायाः शुक्रक्षयाच्च (५)
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
catvārō'pasmārā iti vātapittakaphasannipātanimittāḥ, catvārō'kṣirōgāścatvāraḥ karṇarōgāścatvāraḥpratiśyāyāścatvārō mukharōgāścatvārō grahaṇīdōṣāścatvārō madāścatvārō mūrcchāyāityapasmārairvyākhyātāḥ, catvāraḥ śōṣā iti sāhasasandhāraṇakṣayaviṣamāśanajāḥ, catvāri klaibyānītibījōpaghātāddhvajabhaṅgājjarāyāḥ śukrakṣayācca (5)
 
catvārō'pasmārā iti vātapittakaphasannipātanimittāḥ, catvārō'kṣirōgāścatvāraḥ karṇarōgāścatvāraḥpratiśyāyāścatvārō mukharōgāścatvārō grahaṇīdōṣāścatvārō madāścatvārō mūrcchāyāityapasmārairvyākhyātāḥ, catvāraḥ śōṣā iti sāhasasandhāraṇakṣayaviṣamāśanajāḥ, catvāri klaibyānītibījōpaghātāddhvajabhaṅgājjarāyāḥ śukrakṣayācca (5)
    
catvAro~apasmArA iti vAtapittakaphasannipAtanimittAH, catvAro~akShirogAshcatvAraH karNarogAshcatvAraH pratishyAyAshcatvAro mukharogAshcatvArograhaNIdoShAshcatvAro madAshcatvAro mUrcchAyA ityapasmArairvyAkhyAtAH, catvAraH shoShA iti sAhasasandhAraNakShayaviShamAshanajAH, catvAriklaibyAnIti bIjopaghAtAddhvajabha~ggAjjarAyAH shukrakShayAcca (5)
 
catvAro~apasmArA iti vAtapittakaphasannipAtanimittAH, catvAro~akShirogAshcatvAraH karNarogAshcatvAraH pratishyAyAshcatvAro mukharogAshcatvArograhaNIdoShAshcatvAro madAshcatvAro mUrcchAyA ityapasmArairvyAkhyAtAH, catvAraH shoShA iti sAhasasandhAraNakShayaviShamAshanajAH, catvAriklaibyAnIti bIjopaghAtAddhvajabha~ggAjjarAyAH shukrakShayAcca (5)
 +
</div></div>
    
*Four types of ''apasmara'' (epilepsy) are ''vataja, pittaja, kaphaja'' and ''sannipataja''.
 
*Four types of ''apasmara'' (epilepsy) are ''vataja, pittaja, kaphaja'' and ''sannipataja''.
Line 159: Line 187:     
===== Diseases of Three Types =====
 
===== Diseases of Three Types =====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
त्रयः शोथा इति वातपित्तश्लेष्मनिमित्ताः, त्रीणि किलासानीति रक्तताम्रशुक्लानि, त्रिविधं लोहितपित्तमितिऊर्ध्वभागमधोभागमुभयभागं च (६)
 
त्रयः शोथा इति वातपित्तश्लेष्मनिमित्ताः, त्रीणि किलासानीति रक्तताम्रशुक्लानि, त्रिविधं लोहितपित्तमितिऊर्ध्वभागमधोभागमुभयभागं च (६)
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
trayaḥ śōthā iti vātapittaślēṣmanimittāḥ, trīṇi kilāsānīti raktatāmraśuklāni, trividhaṁ lōhitapittamitiūrdhvabhāgamadhōbhāgamubhayabhāgaṁ ca (6)
 
trayaḥ śōthā iti vātapittaślēṣmanimittāḥ, trīṇi kilāsānīti raktatāmraśuklāni, trividhaṁ lōhitapittamitiūrdhvabhāgamadhōbhāgamubhayabhāgaṁ ca (6)
    
trayaH shothA iti vAtapittashleShmanimittAH, trINi kilAsAnIti raktatAmrashuklAni, trividhaM lohitapittamiti UrdhvabhAgamadhobhAgamubhayabhAgaM ca (6)
 
trayaH shothA iti vAtapittashleShmanimittAH, trINi kilAsAnIti raktatAmrashuklAni, trividhaM lohitapittamiti UrdhvabhAgamadhobhAgamubhayabhAgaM ca (6)
 +
</div></div>
    
*Three types of ''shothas'' (swellings) are ''vataja, pittaja'' and ''kaphaja''.
 
*Three types of ''shothas'' (swellings) are ''vataja, pittaja'' and ''kaphaja''.
Line 171: Line 202:     
===== Diseases of Two Types =====
 
===== Diseases of Two Types =====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
द्वौ ज्वराविति उष्णाभिप्रायः शीतसमुत्थश्च शीताभिप्रायश्चोष्णसमुत्थः, द्वौ व्रणाविति निजश्चागन्तुजश्च, द्वावायामावितिबाह्यश्चाभ्यन्तरश्च, द्वे गृध्रस्याविति वाताद्वातकफाच्च, द्वे कामले इति कोष्ठाश्रया शाखाश्रया च, द्विविधमाममितिअलसको विसूचिका च, द्विविधं वातरक्तमिति गम्भीरमुत्तानं च, द्विविधान्यर्शांसीति शुष्काण्यार्द्राणि च (७)
 
द्वौ ज्वराविति उष्णाभिप्रायः शीतसमुत्थश्च शीताभिप्रायश्चोष्णसमुत्थः, द्वौ व्रणाविति निजश्चागन्तुजश्च, द्वावायामावितिबाह्यश्चाभ्यन्तरश्च, द्वे गृध्रस्याविति वाताद्वातकफाच्च, द्वे कामले इति कोष्ठाश्रया शाखाश्रया च, द्विविधमाममितिअलसको विसूचिका च, द्विविधं वातरक्तमिति गम्भीरमुत्तानं च, द्विविधान्यर्शांसीति शुष्काण्यार्द्राणि च (७)
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
dvau jvarāviti uṣṇābhiprāyaḥ śītasamutthaśca śītābhiprāyaścōṣṇasamutthaḥ, dvau vraṇāvitinijaścāgantujaśca, dvāvāyāmāviti bāhyaścābhyantaraśca, dvē gr̥dhrasyāviti vātādvātakaphācca, dvēkāmalē iti kōṣṭhāśrayā śākhāśrayā ca, dvividhamāmamiti alasakō visūcikā ca, dvividhaṁ vātaraktamitigambhīramuttānaṁ ca, dvividhānyarśāṁsīti śuṣkāṇyārdrāṇi ca (7)
 
dvau jvarāviti uṣṇābhiprāyaḥ śītasamutthaśca śītābhiprāyaścōṣṇasamutthaḥ, dvau vraṇāvitinijaścāgantujaśca, dvāvāyāmāviti bāhyaścābhyantaraśca, dvē gr̥dhrasyāviti vātādvātakaphācca, dvēkāmalē iti kōṣṭhāśrayā śākhāśrayā ca, dvividhamāmamiti alasakō visūcikā ca, dvividhaṁ vātaraktamitigambhīramuttānaṁ ca, dvividhānyarśāṁsīti śuṣkāṇyārdrāṇi ca (7)
    
dvau jvarAviti uShNAbhiprAyaH shItasamutthashca shItAbhiprAyashcoShNasamutthaH, dvau vraNAviti nijashcAgantujashca, dvAvAyAmAvitibAhyashcAbhyantarashca, dve gRudhrasyAviti vAtAdvAtakaphAcca, dve kAmale iti koShThAshrayA shAkhAshrayA ca, dvividhamAmamiti alasako visUcikA ca,dvividhaM vAtaraktamiti gambhIramuttAnaM ca, dvividhAnyarshAMsIti shuShkANyArdrANi ca (7)
 
dvau jvarAviti uShNAbhiprAyaH shItasamutthashca shItAbhiprAyashcoShNasamutthaH, dvau vraNAviti nijashcAgantujashca, dvAvAyAmAvitibAhyashcAbhyantarashca, dve gRudhrasyAviti vAtAdvAtakaphAcca, dve kAmale iti koShThAshrayA shAkhAshrayA ca, dvividhamAmamiti alasako visUcikA ca,dvividhaM vAtaraktamiti gambhIramuttAnaM ca, dvividhAnyarshAMsIti shuShkANyArdrANi ca (7)
 +
</div></div>
 +
 
<div style="text-align:justify;">
 
<div style="text-align:justify;">
 
*Two types of ''jwara'' (fever) are ''ushnabhipraya shitasamuttha'' (fever arising from cold and patient has desire for hot substances) and ''shitabhipraya ushnasamuttha'' (fever arising from heat and patient has desire for cold substances).
 
*Two types of ''jwara'' (fever) are ''ushnabhipraya shitasamuttha'' (fever arising from cold and patient has desire for hot substances) and ''shitabhipraya ushnasamuttha'' (fever arising from heat and patient has desire for cold substances).
Line 188: Line 223:  
</div>
 
</div>
 
===== Diseases of One Type =====
 
===== Diseases of One Type =====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
एक ऊरुस्तम्भ इत्यामत्रिदोषसमुत्थः, एकः सन्न्यास इति त्रिदोषात्मको मनःशरीराधिष्ठानः, एको महागद इतिअतत्त्वाभिनिवेशः (८)
 
एक ऊरुस्तम्भ इत्यामत्रिदोषसमुत्थः, एकः सन्न्यास इति त्रिदोषात्मको मनःशरीराधिष्ठानः, एको महागद इतिअतत्त्वाभिनिवेशः (८)
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
ēka ūrustambha ityāmatridōṣasamutthaḥ, ēkaḥ sannyāsa iti tridōṣātmakō manaḥśarīrādhiṣṭhānaḥ, ēkōmahāgada iti atattvābhinivēśaḥ (8)
 
ēka ūrustambha ityāmatridōṣasamutthaḥ, ēkaḥ sannyāsa iti tridōṣātmakō manaḥśarīrādhiṣṭhānaḥ, ēkōmahāgada iti atattvābhinivēśaḥ (8)
    
eka Urustambha ityAmatridoShasamutthaH, ekaH sannyAsa iti tridoShAtmako manaHsharIrAdhiShThAnaH, eko mahAgada iti atattvAbhiniveshaH (8)
 
eka Urustambha ityAmatridoShasamutthaH, ekaH sannyAsa iti tridoShAtmako manaHsharIrAdhiShThAnaH, eko mahAgada iti atattvAbhiniveshaH (8)
 +
</div></div>
    
*There is one ''urustambha'' (spastic paraplegia) which is caused by ''ama'' and all three ''doshas''.
 
*There is one ''urustambha'' (spastic paraplegia) which is caused by ''ama'' and all three ''doshas''.
Line 200: Line 238:     
===== Diseases of Twenty Types =====
 
===== Diseases of Twenty Types =====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
विंशतिः क्रिमिजातय इति यूका पिपीलिकाश्चेति द्विविधा बहिर्मलजाः, केशादा लोमादा लोमद्वीपाः सौरसा औदुम्बराजन्तुमातरश्चेति षट् शोणितजाः, अन्त्रादा उदरावेष्टा हृदयादाश्चुरवो दर्भपुष्पाः सौगन्धिका महागुदाश्चेति सप्त कफजाः,ककेरुका मकेरुका लेलिहाः सशूलकाः सौसुरादाश्चेति पञ्च पुरीषजाः; विंशतिः प्रमेहा इत्युदकमेहश्चेक्षुबालिकारसमेहश्चसान्द्रमेहश्च सान्द्रप्रसादमेहश्च शुक्लमेहश्च शुक्रमेहश्च शीतमेहश्च शनैर्मेहश्च सिकतामेहश्च लालामेहश्चेति दशश्लेष्मनिमित्ताः, क्षारमेहश्च कालमेहश्च नीलमेहश्च लोहितमेहश्च मञ्जिष्ठामेहश्च हरिद्रामेहश्चेति षट् पित्तनिमित्ताः,वसामेहश्च मज्जामेहश्च हस्तिमेहश्च मधुमेहश्चेति चत्वारो वातनिमित्ताः, इति विंशतिः प्रमेहाः; विंशतिर्योनिव्यापद इतिवातिकी पैत्तिकी श्लेष्मिकी सान्निपातिकी चेति चतस्रो दोषजाः, दोषदूष्यसंसर्गप्रकृतिनिर्देशैरवशिष्टाः षोडश निर्दिश्यन्ते,तद्यथा-रक्तयोनिश्चारजस्का चाचरणा चातिचरणा च प्राक्चरणा चोपप्लुता च परिप्लुता चोदावर्तिनी च कर्णिनी च पुत्रघ्नीचान्तर्मुखी च सूचीमुखी च शुष्का च वामिनी च षण्ढयोनिश्च महायोनिश्चेति विंशतिर्योनिव्यापदो भवन्ति (९)
 
विंशतिः क्रिमिजातय इति यूका पिपीलिकाश्चेति द्विविधा बहिर्मलजाः, केशादा लोमादा लोमद्वीपाः सौरसा औदुम्बराजन्तुमातरश्चेति षट् शोणितजाः, अन्त्रादा उदरावेष्टा हृदयादाश्चुरवो दर्भपुष्पाः सौगन्धिका महागुदाश्चेति सप्त कफजाः,ककेरुका मकेरुका लेलिहाः सशूलकाः सौसुरादाश्चेति पञ्च पुरीषजाः; विंशतिः प्रमेहा इत्युदकमेहश्चेक्षुबालिकारसमेहश्चसान्द्रमेहश्च सान्द्रप्रसादमेहश्च शुक्लमेहश्च शुक्रमेहश्च शीतमेहश्च शनैर्मेहश्च सिकतामेहश्च लालामेहश्चेति दशश्लेष्मनिमित्ताः, क्षारमेहश्च कालमेहश्च नीलमेहश्च लोहितमेहश्च मञ्जिष्ठामेहश्च हरिद्रामेहश्चेति षट् पित्तनिमित्ताः,वसामेहश्च मज्जामेहश्च हस्तिमेहश्च मधुमेहश्चेति चत्वारो वातनिमित्ताः, इति विंशतिः प्रमेहाः; विंशतिर्योनिव्यापद इतिवातिकी पैत्तिकी श्लेष्मिकी सान्निपातिकी चेति चतस्रो दोषजाः, दोषदूष्यसंसर्गप्रकृतिनिर्देशैरवशिष्टाः षोडश निर्दिश्यन्ते,तद्यथा-रक्तयोनिश्चारजस्का चाचरणा चातिचरणा च प्राक्चरणा चोपप्लुता च परिप्लुता चोदावर्तिनी च कर्णिनी च पुत्रघ्नीचान्तर्मुखी च सूचीमुखी च शुष्का च वामिनी च षण्ढयोनिश्च महायोनिश्चेति विंशतिर्योनिव्यापदो भवन्ति (९)
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
viṁśatiḥ krimijātaya iti yūkā pipīlikāścēti dvividhā bahirmalajāḥ, kēśādā lōmādā lōmadvīpāḥ saurasāaudumbarā jantumātaraścēti ṣaṭ śōṇitajāḥ, antrādā udarāvēṣṭā hr̥dayādāścuravō darbhapuṣpāḥsaugandhikā mahāgudāścēti sapta kaphajāḥ, kakērukā makērukā lēlihāḥ saśūlakāḥ sausurādāścēti pañcapurīṣajāḥ; viṁśatiḥ pramēhā ityudakamēhaścēkṣubālikārasamēhaśca sāndramēhaścasāndraprasādamēhaśca śuklamēhaśca śukramēhaśca śītamēhaśca śanairmēhaśca sikatāmēhaścalālāmēhaścēti daśa ślēṣmanimittāḥ, kṣāramēhaśca kālamēhaśca nīlamēhaśca lōhitamēhaścamañjiṣṭhāmēhaśca haridrāmēhaścēti ṣaṭ pittanimittāḥ, vasāmēhaśca majjāmēhaśca hastimēhaścamadhumēhaścēti catvārō vātanimittāḥ, iti viṁśatiḥ pramēhāḥ; viṁśatiryōnivyāpada iti vātikī paittikī ślēṣmikīsānnipātikī cēti catasrō dōṣajāḥ, dōṣadūṣyasaṁsargaprakr̥tinirdēśairavaśiṣṭāḥ ṣōḍaśa nirdiśyantē,tadyathā- raktayōniścārajaskā cācaraṇā cāticaraṇā ca prākcaraṇā cōpaplutā ca pariplutā cōdāvartinī cakarṇinī ca putraghnī cāntarmukhī ca sūcīmukhī ca śuṣkā ca vāminī ca ṣaṇḍhayōniśca mahāyōniścētiviṁśatiryōnivyāpadō bhavanti (9)
 
viṁśatiḥ krimijātaya iti yūkā pipīlikāścēti dvividhā bahirmalajāḥ, kēśādā lōmādā lōmadvīpāḥ saurasāaudumbarā jantumātaraścēti ṣaṭ śōṇitajāḥ, antrādā udarāvēṣṭā hr̥dayādāścuravō darbhapuṣpāḥsaugandhikā mahāgudāścēti sapta kaphajāḥ, kakērukā makērukā lēlihāḥ saśūlakāḥ sausurādāścēti pañcapurīṣajāḥ; viṁśatiḥ pramēhā ityudakamēhaścēkṣubālikārasamēhaśca sāndramēhaścasāndraprasādamēhaśca śuklamēhaśca śukramēhaśca śītamēhaśca śanairmēhaśca sikatāmēhaścalālāmēhaścēti daśa ślēṣmanimittāḥ, kṣāramēhaśca kālamēhaśca nīlamēhaśca lōhitamēhaścamañjiṣṭhāmēhaśca haridrāmēhaścēti ṣaṭ pittanimittāḥ, vasāmēhaśca majjāmēhaśca hastimēhaścamadhumēhaścēti catvārō vātanimittāḥ, iti viṁśatiḥ pramēhāḥ; viṁśatiryōnivyāpada iti vātikī paittikī ślēṣmikīsānnipātikī cēti catasrō dōṣajāḥ, dōṣadūṣyasaṁsargaprakr̥tinirdēśairavaśiṣṭāḥ ṣōḍaśa nirdiśyantē,tadyathā- raktayōniścārajaskā cācaraṇā cāticaraṇā ca prākcaraṇā cōpaplutā ca pariplutā cōdāvartinī cakarṇinī ca putraghnī cāntarmukhī ca sūcīmukhī ca śuṣkā ca vāminī ca ṣaṇḍhayōniśca mahāyōniścētiviṁśatiryōnivyāpadō bhavanti (9)
Line 208: Line 248:     
kevalashcAyamuddesho yathoddeshamabhinirdiShTo bhavati||4||
 
kevalashcAyamuddesho yathoddeshamabhinirdiShTo bhavati||4||
 +
</div></div>
 +
 
<div style="text-align:justify;">
 
<div style="text-align:justify;">
 
*Twenty types of ''krimis'' (parasites) include ''yuka'' (lice) and ''pipilika'' (eggs of lice) on the body surface and produced from external impurities, six parasites in blood (''kesada, lomada, lomadwipa, saurasa, audumbara'' and ''jantumatara''). Seven parasites that live in ''kapha''-specific body locations (''antrada, udaraveshta, hridayada, churu, darbhapushpa, saugandhika'' and ''mahaguda''), and five parasites originating from feces (''kakeruka, makeruka, leliha, sashulaka'' and ''sausurada'').
 
*Twenty types of ''krimis'' (parasites) include ''yuka'' (lice) and ''pipilika'' (eggs of lice) on the body surface and produced from external impurities, six parasites in blood (''kesada, lomada, lomadwipa, saurasa, audumbara'' and ''jantumatara''). Seven parasites that live in ''kapha''-specific body locations (''antrada, udaraveshta, hridayada, churu, darbhapushpa, saugandhika'' and ''mahaguda''), and five parasites originating from feces (''kakeruka, makeruka, leliha, sashulaka'' and ''sausurada'').
Line 217: Line 259:     
==== Definite relation between ''dosha'' and disease ====
 
==== Definite relation between ''dosha'' and disease ====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
सर्व एव निजा विकारा नान्यत्र वातपित्तकफेभ्यो निर्वर्तन्ते, यथाहि- शकुनिः सर्वं दिवसमपि परिपतन् स्वां छायां नातिवर्तते,तथा स्वधातुवैषम्यनिमित्ताः सर्वे विकारा वातपित्तकफान्नातिवर्तन्ते|  
 
सर्व एव निजा विकारा नान्यत्र वातपित्तकफेभ्यो निर्वर्तन्ते, यथाहि- शकुनिः सर्वं दिवसमपि परिपतन् स्वां छायां नातिवर्तते,तथा स्वधातुवैषम्यनिमित्ताः सर्वे विकारा वातपित्तकफान्नातिवर्तन्ते|  
 
वातपित्तश्लेष्मणां पुनः स्थानसंस्थानप्रकृतिविशेषानभिसमीक्ष्य  तदात्मकानपि च सर्वविकारां स्तानेवोपदिशन्तिबुद्धिमन्तः||५||  
 
वातपित्तश्लेष्मणां पुनः स्थानसंस्थानप्रकृतिविशेषानभिसमीक्ष्य  तदात्मकानपि च सर्वविकारां स्तानेवोपदिशन्तिबुद्धिमन्तः||५||  
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
sarva ēva nijā vikārā nānyatra vātapittakaphēbhyō nirvartantē, yathāhi- śakuniḥ sarvaṁ  divasamapiparipatan svāṁ chāyāṁ nātivartatē, tathā svadhātuvaiṣamyanimittāḥ sarvē vikārāvātapittakaphānnātivartantē|  
 
sarva ēva nijā vikārā nānyatra vātapittakaphēbhyō nirvartantē, yathāhi- śakuniḥ sarvaṁ  divasamapiparipatan svāṁ chāyāṁ nātivartatē, tathā svadhātuvaiṣamyanimittāḥ sarvē vikārāvātapittakaphānnātivartantē|  
Line 226: Line 270:  
sarva eva nijA vikArA nAnyatra vAtapittakaphebhyo nirvartante, yathAhi- shakuniH sarvaM <ref>Manohar P R. Clinical diagnosis in [[Ayurveda]]: Challenges and solutions. Ancient Sci Life 2012;31:149-50 </ref> divasamapi paripatan svAM chAyAM nAtivartate, tathAsvadhAtuvaiShamyanimittAH sarve vikArA vAtapittakaphAnnAtivartante|  
 
sarva eva nijA vikArA nAnyatra vAtapittakaphebhyo nirvartante, yathAhi- shakuniH sarvaM <ref>Manohar P R. Clinical diagnosis in [[Ayurveda]]: Challenges and solutions. Ancient Sci Life 2012;31:149-50 </ref> divasamapi paripatan svAM chAyAM nAtivartate, tathAsvadhAtuvaiShamyanimittAH sarve vikArA vAtapittakaphAnnAtivartante|  
 
vAtapittashleShmaNAM punaH sthAnasaMsthAnaprakRutivisheShAnabhisamIkShya <ref>William Morris et al.,Stacy Gomes, Marilyn Allen,Glob Adv Health Med. 2012 September; 1(4): 38–41 </ref> tadAtmakAnapi ca sarvavikArAM stAnevopadishanti buddhimantaH||5||
 
vAtapittashleShmaNAM punaH sthAnasaMsthAnaprakRutivisheShAnabhisamIkShya <ref>William Morris et al.,Stacy Gomes, Marilyn Allen,Glob Adv Health Med. 2012 September; 1(4): 38–41 </ref> tadAtmakAnapi ca sarvavikArAM stAnevopadishanti buddhimantaH||5||
 +
</div></div>
 +
 
<div style="text-align:justify;">
 
<div style="text-align:justify;">
 
All the endogenous diseases occur invariably due to the vitiation of ''vata, pitta'' and ''kapha''. As a bird cannot infringe upon its own shadow even by flying throughout the day, in the same way all the diseases are produced by disturbances in equilibrium in ''dhatu'' and cannot occur without vitiation of ''vata, pitta'' and ''kapha''. By examining location, sign and symptoms, causes of vitiation of ''vata'', ''pitta'' and ''kapha'' in any condition, the intelligent physician diagnose all diseases. (5)
 
All the endogenous diseases occur invariably due to the vitiation of ''vata, pitta'' and ''kapha''. As a bird cannot infringe upon its own shadow even by flying throughout the day, in the same way all the diseases are produced by disturbances in equilibrium in ''dhatu'' and cannot occur without vitiation of ''vata, pitta'' and ''kapha''. By examining location, sign and symptoms, causes of vitiation of ''vata'', ''pitta'' and ''kapha'' in any condition, the intelligent physician diagnose all diseases. (5)
Line 231: Line 277:     
==== Endogenous and exogenous diseases ====
 
==== Endogenous and exogenous diseases ====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
भवतश्चात्र-  
 
भवतश्चात्र-  
 
स्वधातुवैषम्यनिमित्तजा ये विकारसङ्घा बहवः शरीरे|  
 
स्वधातुवैषम्यनिमित्तजा ये विकारसङ्घा बहवः शरीरे|  
 
न ते पृथक् पित्तकफानिलेभ्य आगन्तवस्त्वेव ततो विशिष्टाः||६||
 
न ते पृथक् पित्तकफानिलेभ्य आगन्तवस्त्वेव ततो विशिष्टाः||६||
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
bhavataścātra-  
 
bhavataścātra-  
Line 243: Line 291:  
svadhAtuvaiShamyanimittajA ye vikArasa~gghA bahavaH sharIre|  
 
svadhAtuvaiShamyanimittajA ye vikArasa~gghA bahavaH sharIre|  
 
na te pRuthak pittakaphAnilebhya Agantavastveva tato vishiShTAH||6||
 
na te pRuthak pittakaphAnilebhya Agantavastveva tato vishiShTAH||6||
 +
</div></div>
    
Disturbance in equilibrium of ''dhatus'' results in number of diseases and these are only due to ''pitta, kapha'' and ''vata'' i.e. they cannot be produced without involvement of these three ''doshas''. Exogenous diseases are exception to this. (6)
 
Disturbance in equilibrium of ''dhatus'' results in number of diseases and these are only due to ''pitta, kapha'' and ''vata'' i.e. they cannot be produced without involvement of these three ''doshas''. Exogenous diseases are exception to this. (6)
    
==== Progression of endogenous and exogenous diseases ====
 
==== Progression of endogenous and exogenous diseases ====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
आगन्तुरन्वेति निजं विकारं निजस्तथाऽऽगन्तुमपि प्रवृद्धः|  
 
आगन्तुरन्वेति निजं विकारं निजस्तथाऽऽगन्तुमपि प्रवृद्धः|  
 
तत्रानुबन्धं प्रकृतिं च सम्यग् ज्ञात्वा ततः कर्म समारभेत||७||  
 
तत्रानुबन्धं प्रकृतिं च सम्यग् ज्ञात्वा ततः कर्म समारभेत||७||  
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
āganturanvēti nijaṁ vikāraṁ nijastathā''gantumapi pravr̥ddhaḥ|  
 
āganturanvēti nijaṁ vikāraṁ nijastathā''gantumapi pravr̥ddhaḥ|  
Line 256: Line 307:  
Aganturanveti nijaM vikAraM nijastathA~a~agantumapi pravRuddhaH|  
 
Aganturanveti nijaM vikAraM nijastathA~a~agantumapi pravRuddhaH|  
 
tatrAnubandhaM prakRutiM ca samyag j~jAtvA tataH karma samArabheta||7||  
 
tatrAnubandhaM prakRutiM ca samyag j~jAtvA tataH karma samArabheta||7||  
 +
</div></div>
    
Exogenous diseases may occur as secondary development after endogenous and similarly endogenous diseases may further progress as exogenous diseases. One should carefully analyze primary causes and secondary complications before starting treatment. (7)
 
Exogenous diseases may occur as secondary development after endogenous and similarly endogenous diseases may further progress as exogenous diseases. One should carefully analyze primary causes and secondary complications before starting treatment. (7)
    
==== Summary ====
 
==== Summary ====
 +
<div class="mw-collapsible mw-collapsed">
    
तत्र श्लोकौ-  
 
तत्र श्लोकौ-  
Line 267: Line 320:  
चत्वारश्चाष्टका वर्गाः, षट्कौ द्वौ, सप्तकास्त्रयः|  
 
चत्वारश्चाष्टका वर्गाः, षट्कौ द्वौ, सप्तकास्त्रयः|  
 
अष्टोदरीये रोगाणां रोगाध्याये प्रकाशिताः||९||  
 
अष्टोदरीये रोगाणां रोगाध्याये प्रकाशिताः||९||  
 +
<div class="mw-collapsible-content">
    
tatra ślōkau-  
 
tatra ślōkau-  
Line 281: Line 335:  
catvArashcAShTakA vargAH, ShaTkau dvau, saptakAstrayaH|  
 
catvArashcAShTakA vargAH, ShaTkau dvau, saptakAstrayaH|  
 
aShTodarIye rogANAM rogAdhyAye prakAshitAH||9||  
 
aShTodarIye rogANAM rogAdhyAye prakAshitAH||9||  
 +
</div></div>
 +
 
<div style="text-align:justify;">
 
<div style="text-align:justify;">
 
Summing up the contents- this chapter on “Numerical classification of diseases with eight types of abdominal diseases” lists down three diseases having twenty variants each, three diseases having one each, eight diseases having two each, ten diseases having four each, twelve diseases having five each, four diseases having eight each, two diseases having six each, and three diseases having seven variants each. (8-9)
 
Summing up the contents- this chapter on “Numerical classification of diseases with eight types of abdominal diseases” lists down three diseases having twenty variants each, three diseases having one each, eight diseases having two each, ten diseases having four each, twelve diseases having five each, four diseases having eight each, two diseases having six each, and three diseases having seven variants each. (8-9)

Navigation menu