Rogabhishagjitiya Vimana: Difference between revisions

Line 1,011: Line 1,011:


द्विविधातुखलुपरीक्षाज्ञानवतां- प्रत्यक्षम्, अनुमानंच| एतद्धिद्वयमुपदेशश्चपरीक्षास्यात्| एवमेषाद्विविधापरीक्षा, त्रिविधावासहोपदेशेन||८३||  
द्विविधातुखलुपरीक्षाज्ञानवतां- प्रत्यक्षम्, अनुमानंच| एतद्धिद्वयमुपदेशश्चपरीक्षास्यात्| एवमेषाद्विविधापरीक्षा, त्रिविधावासहोपदेशेन||८३||  
dvividhā tu khalu parīkṣā jñānavatāṁ- pratyakṣam, anumānaṁ ca| ētaddhi dvayamupadēśaśca parīkṣā syāt| ēvamēṣā dvividhā parīkṣā, trividhā vā sahōpadēśēna||83||  
dvividhā tu khalu parīkṣā jñānavatāṁ- pratyakṣam, anumānaṁ ca| ētaddhi dvayamupadēśaśca parīkṣā syāt| ēvamēṣā dvividhā parīkṣā, trividhā vā sahōpadēśēna||83||  
dvividhA tu khalu parIkShA j~jAnavatAM- pratyakSham, anumAnaM ca|  
dvividhA tu khalu parIkShA j~jAnavatAM- pratyakSham, anumAnaM ca|  
etaddhi dvayamupadeshashca parIkShA syAt|  
etaddhi dvayamupadeshashca parIkShA syAt|  
evameShA dvividhA parIkShA, trividhA vA sahopadeshena||83||
evameShA dvividhA parIkShA, trividhA vA sahopadeshena||83||
There are two types of examination for learned persons – direct perception (pratyaksha) and inference (anumana). These two along with the authoritative instruction constitute the examination. This examination is of two types or of three types including authoritative instruction (upadesha).[83]
 
There are two types of examination for learned persons – direct perception (''pratyaksha'') and inference (''anumana''). These two along with the authoritative instruction constitute the examination. This examination is of two types or of three types including authoritative instruction (''upadesha'').[83]


==== Ten factors for examination in therapeutics ====
==== Ten factors for examination in therapeutics ====